Hüdrogeoloogilised uuringud
Lõppenud projektid:
Projekti eesmärgiks on välja selgitada pikaajaliselt hüdroloogilist reziimi mõjutavatest teguritest lähtuvalt erinevat tüüpi soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalik puhvertsooni laius. Tsooni laiuse määramine toimub maastikuökoloogiliste parameetrite ja integraalsete indikaatorite alusel (veetase ja füüsikalis-keemilised omadused, kasvuhoonegaaside voog, taimkate, puude juurdekasv, insektifauna liigirikkus). Tänaseni on palju ebaselgust soode aine- ja energiavoogude toimimises, kuna see on seotud soode erinevate hüdroloogiliste protsesside keerukusega, mõjutatud ilmastiku ja klimaatilistes tingimuste ning inimtegevuse poolt. Eesti soode mitmekesisus ja tihe ilmajaamade võrgustik pakub häid tingimusi soode komplekseks hüdroloogiliseks analüüsiks ning võimaldab täpsustada vee liikumist soomassiivi sees, mis on soode aineringe seisukohast kriitilise tähtsusega. Hinnatakse soode ja ümbritseva keskkonna veevahetust ning soode gaasivahetust, mis lubab täpsustada kasvuhoonegaaside (CO2, CH4, N2O) emissiooni erineva mõjutusastmega soode puhul ning loob aluse Eesti kasvuhoonegaaside bilansi täpsemaks hindamiseks.
Projekti eesmärgiks on kaardistada ja selgitada välja Ratva raba ning selle lähiümbruses leiduvate pinnaste hüdrogeoloogilised parameetrid, et tulevikus hinnata Estonia põlevkivikaevanduse võimalikku mõju looduskaitsealustele märgaladele. Projekti käigus ehitatakse välja Selisoo seiresüsteem võimalike põlevkivi kaevandamisest tingitud muutuste fikseerimiseks.
Töö eesmärk on välja selgitada, mis põhjustab Rummu karjäärijärve ümbruse liigniiskust ja Rummu aleviku Aia tänava majade keldrite üleujutamist ning koostada projekt liigniiskusega seotud probleemide likvideerimiseks. Eesmärgi saavutamiseks tuleb eelnevalt aru saada, kas Rummu karjäärijärve veetaseme, selle ümbruse ja Aia tänava piirkonna liigniiskuse vahel on põhjuslik seos või on liigniiskus põhjustatud Rummu alevikust põhjas pool asuvast soostunud alast.
Soojussüsteemi puurkaevu ja -augu mõju põhjavee ja pinnase füüsikalistele omadustele ning põhjavee keemilisele koostisele Eesti tingimustes. 2011-2012.
Bakalaureuse,-magistri,- ja doktoritööd
2015
Jakobson, Laura. Turbatootmise negatiivse hüdroloogilise mõju vähendamine. Magistritöö keskkonnatehnoloogias. Tartu, 2015, 57 l. Juhendaja: M. Kohv. M 150
Paat, Raul. Kaltsiidi väljasettimise potentsiaali hindamine Eesti allikasoode allikates. Bakalaureusetöö geoloogias. Tartu, 2015, 37 l. Juhendajad: M. Liira, M. Kohv. 636.
2014
Jairus, Triinu. Muutused Kasari ja Rannamõisa-Rõude delta jõesuudmete arengus aastatel 2005-2013. Bakalaureusetöö geoloogias. Tartu, 2014, 68 l. Juhendaja: K. Kirsimäe. 622.
Kraun, Merilin. Selisoo pinnasevee taseme analüüs Estonia põlevkivikaevanduse mõju selgitamiseks. Bakalaureusetöö keskkonnatehnoloogias. Tartu, 2014, 32 l. Juhendajad: E. Karro, M. Kohv. 632.
2013
Miller, Margit. Maapinna vertikaalliikumise iseloom Pärnu linnas perioodil 1987 – 2010 põhjavee survetaseme muutuste taustal. Magistritöö keskkonnatehnoloogias. Tartu, 2013, 41 l. Juhendaja: M. Kohv. M 132.
