Turba väärindamine

 

TURBAST SUURE ERIPINNAGA AKTIVEERITUD SÖE TOOTMINE

(TÜ)

EESMÄRK

Kõige efektiivsemad energiasalvestamise seadmed (superkondensaatorid, Li-ioon (LiB), Na-ioon (NaB) akud, vesiniksalvestid, kütuseelemetide ja elekrtrolüüserite elektroodid,jt) toetuvad spetsiaalselt töödeldud süsiniku pulbritele. Senised uuringud TÜ Keemia instituudis on näidanud, et suure energiatihedusega seadmeid saab valmistada uudsetel meetoditel töödeldud süsiniku baasil. Eesti on väga rikas turbavarude poolest, mida on seni kasutatud peamiselt energia tootmiseks ja taimede substraatmaterjaliks.

Arvestades pikaajalisi kogemusi süsinikurikaste materjalide  (D-glükoos, suhkur, jm) aktiveerimisel uuritakse selle projekti raames spetsiifilisi söe aktiveerimismeetodeid (kõrgtemperatuuriline töötlemine gaasilises (CO2, H2, H2O) ja vedelikusfaasis (KOH, NaOH, ZnCl2, ZnCl2+KOH), et sünteesida muudetava poorisuurusega ja kontrollitud mikropoor/mesopoor vahekorraga osaliselt grafiidistunud söepulbreid, mida saab kasutada energiasalvestites.

 

SENISED TULEMUSED

Eriti häid tulemusi on senini saavutatud Na-ioon patareide elektroodide valmistamisel, kus on jõutud kõrgemate salvestatud energiahulkadeni kui teiste süsinikmaterjalide korral. Turbast toodetud süsinikmaterjalide osas pakub olulist huvi materjalide edasine selektiivne aktiveerimine, selleks et tõsta vesiniku salvestamise mahtuvust ning töötada välja metoodika vee adsorptsiooniliseks puhastamiseks, mille rakenduseks on näiteks soolasest veest deioniseeritud vee tootmine. Töö jätkub süsiniku pulbrite täiendava järelaktiveerimise meetodite arendamisega eesmärgiga kasutada saadud materjale suuremahtuvusega superkondensaatorite koostamiseks pulsseeruva tuuleelektri salvestamiseks.